HOMMIKURING

Hommikuring on hea sujuvaks üleminekuks kodusest keskkonnast lasteaiaellu. Lapsed ja rühma meeskond kogune-vad ühisele vaibaringile ja saavad silmast silma üksteist ter-vitada, öelda uuele päevale tere, vaadata koos aknast välja, mis ilm on õues. Üheskoos arutatakse läbi päevatoimetused alates hommikuringist ja lõpetades kojuminekuga. Lapsed teavad, mis neid ees ootab. Hommikuringis kogevad lapsed turvatunnet ja ühtsustunnet – kõik on võrdsed ja sõbralikud. Hommikuring on hea päeva sissejuhatuseks ja eelolevale päevale hääles-tamiseks. Tavaliselt kestab hommikuring lühikest aega ja on võrdlemisi kindla struktuuriga. Alustatakse mõne luuletuse või väikse ühislauluga, järgneb tervitamine, nädalapäeva, kuupäeva ja kuu kalendrisse märkimine ning nädala teema tutvustamine, jätkamine või kokkuvõte vastavalt sellele, kas alustatakse või lõpetatakse nädalat ja nädalateemat. Seejärel saavad lapsed valida mängukeskused/tegevused. Tegevuste/mängukeskuste tutvustamine toimub lühidalt ja konkreetselt, et lapsele jääks sisu/mõte meelde. Lastele tuleb anda aega rahulikult järele mõelda ja otsustada, millise tegevuse/mänguga ta alustab. Kindel arv lapsi ühes tegevuses/keskuses tagab, et lapsed õpivad otsustama, millest alustada, teades, et edasi võib ta liikuda järgmise tegevuse või mängukeskuse juurde. Mäng ja tegevused väikeses grupis võimaldavad lastel tegutseda omas tempos, arvestada rohkem laste huvidega või huvi äratada mõne teema vastu. Lapsed õpivad omavahel suhtlema, üksteist abistama ja olema viisakad kaaslased. Täiskasvanud jälgivad laste tegutsemist ja juhendavad vastavalt vajadusele, samuti annavad tagasisidet selle kohta, millise käitumise nad heaks kiidavad. Lapsele on tema nimi oluline ja hommikuringis koos olles õpitakse üksteist paremini tundma. Eriti alguses, kui lapsed lasteaias alles kohanevad. Õpetaja pöördub laste poole ainsuses (nt. palun kuula, palun vaata siia!), siis laps tunneb, et tema on selles ringis just see, kelle poole pöördutakse. Hommikuringis õpitakse mõtlema ja arutlema, oma arvamust avaldama ja teistega oma muljeid, ideesid ja tundeid jagama.

KEELEKÜMBLUS

Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe viisidest. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus.
Kui 2000. aastal alustati keelekümblusega nelja kooliga, siis tänaseks on keelekümblusprogrammiga liitunud 45 lasteaeda ja 35 kooli ning programmis osaleb üle 6000 õpilase ja rohkem kui 1000 õpetajat. Esimesed 75 säravsilmset keelekümblejat lõpetasid 2007. aasta kevadel põhikooli. Neli aastat hilises keelekümbluse programmis õppimist on andnud neile eesti keeles suhtlemise ja õppimise julguse. Valdavalt jätkasid nad õppimist oma koolis oma õpetajatega.
2012. aasta kevadel lõpetas gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi õpilasi ning 82 õpilasest tervelt 25 protsenti lõpetas kooli kuld- või hõbemedaliga. Need noored olid esimesed, kelle õpingud toimusid nii eesti kui vene keeles kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses.
Keelekümbluse lasteaia programmi rakendatakse Eestis alates 2003. aastast ning lasteaiast kümblemist alustanud laste arv kasvab aasta-aastalt. Endine haridusminister Tõnis Lukas on tõdenud, et keelekümblusprogramm on justkui haridus-süsteemi väike mudel: „Eesti keelekümblusprogramm hõlmab erinevaid sihtrühmi. See on üks programmi edu aluseid, et arendamistegevuses on õpetajate kõrval oma roll nii õpilastel kui ka haridusametnikel. Metoodikast ning materjalidest on saanud tegijate ja kasusaajatena osa nii eesti kui ka vene õppekeelega koolid. Osake sellest tööst sai hinnangu ülemaailmses PISA-uuringus, kus Eesti õpilased saavutasid väga häid tulemusi.”
Keelekümblusprogrammi koolitajad on nõutud üleriigilistel koolitustel, kus nad tutvustavad programmi põhimõtteid, metoodikat ja rahvusvahelist praktikat, mida on kogutud Kanadast, Soomest, Hispaaniast, Weilsist ja mujalt.
Kümbluslastele on väga oluline kodude toetus. 2004. aastast alustas tegevust keelekümblusprogrammi lastevanemate liit, kus kogemustega lapsevanemad pakuvad tuge uute keele-kümblusprogrammiga liitunud laste vanematele ning teevad koostööd koolide ja lasteaedadega. Enda tegemisi tutvustab liit neli korda aastas oma ajalehes Roditelskaja Gazeta.
Keelekümblusprogrammi ohjas Haridus- ja Teadusministeeriu-mi toel kuni 2012. aasta lõpuni Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Alates 2013. aastast koordineerib keelekümblustegevusi Sihtasutus Innove keelekümbluskeskus.